Üldpädevusi kujundatakse kooliastmepädevuste kaudu.
Keila Kooli gümnaasiumi õppekava taotleb õpilaste üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.
Gümnaasiumis taotletavad pädevused
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone; austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus.
Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamise tulemusena õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest; suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu; mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab enda ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti, oskab olla meeskonna liige. Toimib teadliku kodanikuna, järgib ühiskondlikke norme ja väärtusi, austab teiste inimeste õigusi, aktsepteerib inimeste vahelisi erinevusi, suudab mõista globaalprobleeme. Tunnetab end ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja maailma kontekstis.
Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt. Suudab mõista oma tugevaid ja nõrku külgi ning arendada enda oskusi, järgida terveid eluviise, valida ja kasutada sobivaid käitumisviise erinevates olukordades. Hankida teavet edasiste haridusvõimaluste kohta, kavandada oma karjääri ja mõistab elukestva õppe vajalikkust.
Õpipädevuse kujundamise tulemusena õpilane kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, kasutades korrektset ja väljendusrikast keelt; hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Oskab hankida teavet, valida sobivad teabeallikad, planeerida õppimist, õppida nii individuaalselt kui rühmas. Oskab analüüsida oma teadmisi ja oskusi.
Suhtluspädevuse kujundamise tulemusena õpilane oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt; valdab vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel. Oskab oma seisukohti esitleda ja põhjendada; lugeda, mõista ja koostada teabetekste. Väärtustab õigekeelsust.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamise tulemusena kasutab õpilane matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades; omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti; kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamise tulemusena õpilane oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest. Oskab seada eesmärke, kavandada oma tegevust, vastutada tulemuste eest. Näitab algatusvõimet, osaleb ühistegevustes. Oskab mõelda kriitiliselt ja loovalt ning võtta arukaid riske.
Digipädevuse kujundamise tulemusena suudab õpilane kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Õppeainepädevus ja valdkonnapädevus
Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused ja valdkonnapädevused on lahti kirjutatud Keila Kooli õppekava ainekavades.
Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted
Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel.
Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige
õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas uurimistöös – õpilased võivad uurimistöö valikul lähtuda läbivast teemast, korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
Läbivate teemade ja lõimingu käsitlemise põhimõtted
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine on lõimitud erinevatesse ainetundidesse. Karjääri ja selle planeerimist käsitletakse ka valikkursustel, kursuse raames toimuvad õppekäigud erinevatesse ametiasutustesse. Eraldi käsitletakse karjääri planeerimist kohustuslikus kursuses „Karjääriõpetus“, selle kursuse raames kutsutakse kooli esinema ka erinevate ametite esindajaid, nendes loengutes saavad osaleda kõik gümnaasiumiõpilased.
„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on lõimitud erinevatesse ainetundidesse, kulmineerudes ülekooliliste sündmustega kooliastmeti – keskkonnanädal, konverentsid erinevate keskkonnateemadel. Süvendatult saab keskkonnaõppe kursuseid õppida valikkursustena.
„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.
Õpilaste kodanikualgatust ja ettevõtlikkust kujundatakse läbi erinevate heategevuslike ettevõtmiste – õpilaste heategevuskontserdid, -laadad. Õpilaste osalemine talgutel. Valikkursuste ja kohustuslike kursuste raames „Riigikaitse“, “Projektiõpe“, “Globaliseeruv maailm“ „Ühiskonnaõpetus“ jt käsitletakse vastavaid teemasid, aidates gümnaasiumiõpilasel kujuneda aktiivseks, vastutustundlikuks ühiskonnaliikmeks.
„Kultuuriline identiteet“ – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Õpilaste kultuurilist identiteeditunnetust arendatakse läbi rahvuslike tähtpäevade tähistamise. Süvitsi toimub kultuuriline arendamine muusika- ja kunstiajaloo tundides. Kirjanduse ja valikainete „Usundi- ja kultuurilugu“, “Kirjandus ja film“, „Riigikaitse“ kursustel. Laulu- ja tantsupidudel osalemine. Keila linna suursündmustel osalemine.
„Teabekeskkond“ – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.
Erinevaid ainetunde viiakse läbi arvutiklassides ning raamatukogus. Kursuse „Uurimistöö alused“ raames õpetatakse õpilast teavet hankima, analüüsima. Õpilased omandavad kogemuse eetilisest käitumisest tänapäevastes kommunikatsioonikeskkondades (meililistid, kooliraadio Hugo, õpilasesinduse blogi, kooli leht Facebooki suhtlusvõrgustikus).
„Tehnoloogia ja innovatsioon“ – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Kool on varustatud kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega – interaktiivsed tahvlid, videoklass, arvutiklassid, avalik WiFi, laborid, kooliraadio ruum, heli-ja valgusruum, käsitöö- ja tööõpetuse klassid, mille kaudu õpilased saavad arendada oma tehnoloogilisi oskusi.
„Tervis ja ohutus“ – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Õpilased saavad 11. klassis valikkursusena valida „Liiklusteooria“, mille raames saab õpilane sooritada autojuhiloa liiklusteooria eksami. Kriisisituatsioonides toimetulekut õpitakse valikkursustel näiteks „Riigikaitse“. Kool on Tervist Edendav Kool. Koolis toimib tugiõpilastegevus TORE.
„Väärtused ja kõlblus“ – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Väärtuste ja kõlbluse arendamine on lõimitud kõikidesse kursustesse. Koolil on igaks õppeaastaks väärtust kandev juhtmõte, mille alusel on planeeritud õppeaasta eesmärgid ja läbivad tegevused. Iga koolitöötaja on oma isikliku eeskujuga väärtuste ja kõlbluse edasikandja.
Keila Kool lähtub ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide ja sündmuste kavandamisel kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele. Erinevad projektid ja sündmused toetavad üldpädevuste saavutamist.
Osalemist projektides käsitletakse õppe-kasvatustöö osana. Kool toetab ja tunnustab iga õpilase osalemist olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ja kooli esindamisega seotud tegevustes ja projektides. Osavõtt projektidest, olümpiaadidest, konkurssidest on vabatahtlik.
Ülekoolilised, õppetoolidesisesed ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli üldtööplaani, mis valmib õppeaasta algul koostöös õppetoolijuhtidega. Lisaks vaadatakse igal vaheajal järgneva perioodi üldtööplaani tegevuskava üksikasjalikult läbi ning täpsustused ja muutused viiakse jooksvalt üldtööplaani sisse.
Uutest projektidest osavõtu kiidab heaks juhtkond ja õppetoolid. Ülekoolilistest sündmustest loobumise otsustab kooli juhtkond.
Turvaline koolikeskkond
Eesmärk: õpetada ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist; õpetada käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras; õpetada tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi; õpetada kasutama enesekaitsevahendeid; teadvustada seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; kujundada tauniv hoiak sõltuvusainete tarbimise suhtes.
Tegevused turvalise koolikeskkonna kujundamiseks: temaatilised loengud ja videofilmid, ohutusnõuete täitmise instrueerimine, õpilaste ettevalmistamine õppekäikudel ja matkadel osalemiseks, kaasatud on noorsoopolitsei, meedikud, psühholoog, päästeameti ametnikud, erialaspetsialistid.
Tuleohutuspäev
Eesmärk: õpilased oskavad käituda ohuolukorras.
Korraldus: toimub teoreetiline loeng, õppefilmi vaatamine, evakuatsioon, praktiline õppus – tutvumine esmaste tulekustutusvahenditega.
Terviseedendus
Eesmärk: õpilased oskavad hinnata terveid eluviise.
Korraldus: praktiliste tegevustena toimuvad sügisene jooksude päev ja talvine spordipäev, kevadine matkapäev, klassidevaheline korvpalliturniir II poolaastal, võimlemispidu jaanuaris, kohtumine psühholoogiga vaimse tervise teemadel.
Kooliaasta avaaktus Keila lauluväljakul
Eesmärk: kujundada õpilastes oma kooli tunnet ja ühtekuuluvust, et õpilane oskaks väärtustada oma kogukonda ja traditsioone.
Korraldus: üritus toimub alati 1. septembril. Peamisteks korraldajateks on huvijuhid, abistavad 12. klass ja klassijuhatajad.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: õppeaasta avaaktus toetab gümnaasiumiõpilasel väärtuspädevuse kujundamist, kus õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ning kõlbluspõhimõtteid. Läbiv teema on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kus õpilane tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevustes kogukonna traditsioonidele. Õppeaasta avaaktus on lõimitud ühiskonnaõpetuse ja riigikaitsega
Õpilasesinduse presidendi valimine
Eesmärk: oma kooli tunnetus, kodanikualgatus.
Korraldus: Keila Kooli õpilasesinduse presidendiks võib kandideerida ning hääletada iga 9.–12. klassi õpilane. Igal kandidaadil on õigus korraldada omale kampaania. Üldkorraldusega tegeleb õpilasesinduse sündmuste grupp. Valimised toimuvad septembri lõpus.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: õpilasesinduse presidendi valimine toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist, kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Õpilasesinduse juhatusse valitud liikmed suudavad hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskavad ette näha võimalikku edu ja ebaedu, oskavad olla meeskonna liikmed. Valijad ehk 9.–12.klassi õpilased mõtlevad kriitiliselt, oskavad hinnata teiste ideid ning põhjendada oma valikuid ja seisukohti. Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena tunnetab õpilane end ühiskonnaliikmena. Samuti kujundab suhtluspädevust – õpilane oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ning väljendusrikast keelt. Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena. Õpilasesinduse presidendi valimine on lõimitud ühiskonnaõpetuse ja eesti keelega.
Õpetajate päev
Eesmärk: õpilastel on võimalus tutvuda õpetajaametiga ning arendada suhtluspädevust.
Korraldus: õpetajate päev toimub 5. oktoobril (kui antud kuupäev satub nädalavahetusele, siis tähistatakse seda päeva konkreetsele nädalavahetusele eelneval reedel). Korraldusega on hõivatud kogu gümnaasium, suurem vastutus lasub huvijuhil ja 12. klassi õpilastel.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: õpetajate päev toetab õpipädevuse kujundamist, kus õpilane oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Samuti toetab sotsiaalset pädevust, kus õpilane vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Suhtluspädevuse kujundamisel oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt. Õpetajate päeva läbivaks teemaks on kindlasti elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas. Õpetajate päev lõimub kõikide õppeainetega.
Vaba Lava
Eesmärk: pakkuda õpilastele võimalust arendada esinemisoskusi, kasutades nüüdisaegseid tehnoloogiaid. Üritus kasvatab õpilastes enesekindlust, võimaldab eneseteostust ja kodanikualgatust ning arendab meeskonnatöö oskust.
Korraldus: ürituse korraldavad õpilasesinduse sündmuste grupi õpilased. Tegemist on noorte omaalgatusüritusega, mis toimub üks kord poolaastas.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: Vaba Lava kujundab õpipädevust, kus õpilane hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Kuna Vaba Laval on õpilased seotud nii korralduse kui esinemistega, arendab see sündmus sotsiaalset pädevust. Näiteks vastutab õpilane oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Samuti toetab matemaatikapädevust. Keila Koolil on väga heal tasemel tehnilised vahendid ja õppematerjalid, seega toetab üritus nüüdisaegse tehnoloogia eesmärgipärast ja vastutustundega kasutamist, õpilane hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, omab kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes. Läbiva teemana on elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kus taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Vaba Lava lõimub muusika, kehalise kasvatuse, füüsika, draamaõppe, ürituste korralduse, eesti keele ja võõrkeeltega.
Rebaste päevad
Eesmärk: oma kooli tunde tekkimine. Õpilaste omavahelise suhtlemise ja meeskonnatöö arendamine.
Korraldus: sündmust korraldavad ja viivad läbi 12. klassi õpilased. Üritus toimub üldjuhul oktoobrikuus.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: rebaste nädal toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist, kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Rebaste nädalal peavad õpilased tajuma hea tava piire, mis kujundab oskust mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ning hinnata enda ja teiste ideid, põhjendada oma valikuid ning seisukohti, olla meeskonna liige. Rebaste nädal lõimub eelkõige kehalise kasvatuse, muusika, kunstiõpetuse, draamaõppe ja eesti keelega.
Dokumentaalfilmi nädal
Eesmärk: pakkuda kooliperele alternatiivset tegevust vahetundide ajal. Filmid on valitud õpilaste poolt ning teemad on seotud õppeaasta üldeesmärkidega. Ürituse käigus omandavad õpilased arusaama kultuuride mitmekesisusest ja eripärast, oskavad hinnata oma kultuuri ja kultuurilist mitmekesisust.
Korraldus: korraldab õpilasesinduse sündmuste grupp koostöös Maailma-haridusprogrammiga. Filme näidatakse vahetundide ajal ning on mõeldud tervele kooliperele.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: aitab kujundada väärtuspädevust, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbivaks teemaks on kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Dokumentaalfilmi nädal lõimub kõikide õppeainetega.
Töövarjupäev
Eesmärk: üritusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu ning täitma erinevaid rolle. Õpilane oskab teha mõistlikke kutsevalikuid, oskab ennast väljendada ning kohanduda erinevates situatsioonides.
Korraldus: üritusel osalevad igal aastal 11. klassid.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: töövarjupäev aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujunemisele, kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Samuti toetab ettevõtlikkuspädevuse kujundamist, mille tulemusena õpilane oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest, kavandab oma karjääri. Läbivaks teemaks on elukestev õpe ja karjääri planeerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Lõimumine toimub kõikide ainetundidega.
Kooli sünnipäev
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada oma kooli ja selle traditsioone. Saavad tunnetuse sellest, mida tähendab olla kogukonnaliige, kes oskab väärtustada oma kultuuri ja traditsioone laiemas mõttes.
Korraldus: ettevalmistusel ja läbiviimisel aitavad kaasa õpilasesinduse ja gümnaasiumiõpilased. Üritus toimub novembrikuus.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kooli sünnipäeva tähistamine aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Lõimub muusika, kunstiõpetuse, eesti keele, draamaõppe, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega.
Rokipidu
Eesmärk: projekti erinevate etappide käigus arendatakse õpilastes meeskonnatöö oskust, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust, esinemisjulgust. Projekti kaudu arendatakse õpilases kultuurilise eripära mõistmist ning kultuurilist mitmekesisust.
Korraldus: Keila Kooli Rokipidu on gümnaasiumi suurüritus, kus vaatajateni tuuakse üks lugu läbi erinevate tantsunumbrite. Üritus toimub igal aastal detsembris ja korraldajateks on 12. klassid.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: Rokipidu aitab kaasa paljude pädevuste kujundamisele, mis peaksid välja arenema gümnaasiumis. Õpipädevuse kujundamisel hindab õpilane heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Sotsiaalse pädevuse kujundamisel vastutab õpilane oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti, oskab olla meeskonna liige. Matemaatikapädevuse kujundamisel kasutab õpilane nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega. Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, Rokipidu aitab kaasa õpilase kujunemisele isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Rokipidu lõimub kehalise kasvatuse, muusika, draamaõppe, kunstiõpetuse, ürituste korraldamise ja projektiõppega.
Mälumänguturniir
Eesmärk: õpilased oskavad kasutada õpitut, orienteeruda infoühiskonnas ning teha koostööd.
Korraldus: terve õppeaasta kestev mälumänguvõistlus, kus igal trimestril on üks etapp. Iga klass võistleb enda eest ning arvestus käib kooliastmete vahel.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: mälumänguturniir aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbivaks teemaks on teabekeskkond, millega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi. Mälumänguturniir lõimub kõikide õppeainetega.
Jõuluaeg
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada meie kultuuriruumi ning on selles aktiivsed osalejad. Üritustega taotletakse õpilaste kujunemist inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi.
Korraldus: jõuluajal jagavad õpilasesinduse liikmed advendihommikutel kooliperele komme ja piparkooke. Iga klass kaunistab oma klassi. Kirikus toimuvad jõulukontserdid, mis on mõeldud kõikidele linnaelanikele, kooliperele toimub traditsiooniline jõuluhommikusöök.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: jõulude tähistamine koolis aitab kaasa väärtuspädevuste kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbi esinemiste ja kaunistuste valmistamise toetab õpipädevuse kujundamist, kus õpilane hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Lõimub muusika, kunstiõpetuse ja ajalooga.
Vabariigi aastapäev
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada oma isamaad, mõistavad ühiskonna toimimise põhimõtteid ja tunnevad ennast ühiskonnaliikmena.
Korraldus: ettevalmistamisel ja läbiviimisel osalevad õpilasesinduse liikmed, huvijuhid, muusika- ning ajalooõpetajad.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aitab eelkõige kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbiva teemana on kindlasti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Lõimub muusika, ajaloo, ühiskonnaõpetus?, eesti keel ja kirjandus ning riigikaitse.
Moeshow
Eesmärk: projekti erinevate etappide käigus arendatakse õpilaste meeskonnatööd, projekti kirjutamise oskust, suhtlemise ja enesekehtestamise oskust, esinemisjulgust.
Korraldus: ürituse korraldusega on seotud kõik 11. klasside õpilased. Keila Kooli moeshow on gümnaasiumi üks suurüritustest, kus vaatajateni tuuakse üks lugu läbi erinevate riidekollektsioonide. Üritus toimub igal aastal märtsikuus.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: moeshow aitab kaasa paljude pädevuste kujundamisele, mis peaksid välja arenema gümnaasiumis. Õpipädevuse kujundamisel hindab õpilane heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale. Sotsiaalse pädevuse kujundamisel vastutab õpilane oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab enda ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ning seisukohti, oskab olla meeskonna liige. Matemaatikapädevuse kujundamisel kasutab õpilane nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega. Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, moeshow aitab kaasa õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Moeshow lõimub kehalise kasvatuse, muusika, draamaõppe, kunstiõpetuse, ürituste korraldamise ja projektiõppega.
Emakeelepäev
Eesmärk: õpilased oskavad hinnata ja väärtustada meie emakeelt.
Korraldus: toimub emakeelepäeva etteütlus, esitletakse ülekoolilise temaatilise projekti tulemusi.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist mitmekesisust; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; sotsiaalne ja kodanikupädevus – toimida vastutustundliku kodanikuna, toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada ühiskondlikku mitmekesisust, rahvuste omapära; suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt; digipädevus – suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades. Elukestev õpe ja karjääri plaanimine – arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat. Õpe võimaldab õpilasel kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huve ja võimeid, nii ainealaseid kui ka üldoskusi ja teadmisi.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu hakkavad õpilased märkama ühiskonnas probleeme ja otsima neile lahendusi.
Väärtused ja kõlblus ning kultuuriline identiteet. Oma keele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ning rahvast.
Lõimitud sotsiaalainetega. Riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekiri. Tehnoloogia. Kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi.
Õpilaskonverents
Eesmärk: õpilane oskab iseseisvalt hankida õppimiseks vajaminevat informatsiooni, teha järeldusi ning neid analüüsida.
Korraldus: õpilaskonverents toimub viimasel trimsetril. Konverentsi teema valitakse vastavalt kooli õppeaasta eesmärkidele.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: õpilaskonverents toetab eelkõige õpipädevuse (läbi uurimistööde koostamise ja nende esitlemise) ning suhtluspädevuse (kasutades töörühmades suheldes korrektset ja väljendusrikast keelt), kujundamist. Läbivatest teemadest on õpilaskonverents enim seotud elukestva õppe ja karjääri planeerimisega (suutes täita erinevaid rolle muutuvas õpikeskkonnas ning õppides tegema teadlikke otsuseid erinevate töörühmade valikul). Õpilaskonverents on lõimitud erinevate ainevaldkondadega sõltuvalt iga-aastasest täpsemast teemast.
Keskkonnakuu
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada ja hoida loodust, on keskkonnateadlikud ning jätkusuutliku mõtlemisviisiga.
Korraldus: toimuvad erinevad temaatilised teemaloengud, viktoriinid, näitused, samuti osaletakse erinevates haridusprogrammides ja töötubades.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: keskkonnakuu tähistamine? aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisele, kus õpilane mõistab nüüdisaegse loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid. Aitab kaasa matemaatikapädevuse väljakujunemisele, kus õpilane omab väljakujunenud loodusteadlikku maailmapilti. Läbivaks teemaks on keskkond ja jätkusutlik areng, millega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Lõimitud on bioloogia, geograafia, globaliseeruva maailma ja keskkonnaõpetusega.
Lõpukell ja tutipidu
Eesmärk: oma kooli tunde tekitamine, motiveerida ka teisi õpilasi olema valmis õppima kogu elu.
Korraldus: toimub pidulik aktus, mille korraldavad 1. ja 11. klassid. Üritus toimub aprillis.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: sündmus aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisele, kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Lõimub muusika, kehalise kasvatuse ja draamaõppega.
Kevadkontserdid
Eesmärk: kontserdid on kogu kooliperele ja linnale, esinevad erinevad kooli kollektiivid. Koolis on näitus erinevate huviringide nn aastakokkuvõtetega.
Korraldus: korraldusega on hõivatud kõik kooli huviringide õpilased ja juhendajad.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: kevadkontserdid aitavad kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Aitab kaasa õpipädevuse kujundamisele, kus õpilane hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid. Läbivaks teemaks on kultuuriline identiteet, millega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, kellel on ettekujutus kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Kevadkontserdid lõimuvad kunstiõpetuse, muusika ja eesti keelega.
Õppeaasta lõpuaktus
Eesmärk: õpilased oskavad väärtustada kooli traditsioone ning oskavad adekvaatselt analüüsida oma saavutusi ning hinnata oma tulemusi.
Korraldus: aktus toimub viimasel koolipäeval.
Üldpädevused, läbivad teemad ja lõiming: aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Lõimub muusika, eesti keele ja ühiskonnaõpetusega.
Aktiivõppe päevad
Eesmärk: õpilased oskavad läbi praktiliste tegevuste rakendada õppeaasta jooksul omandatud üld- ja ainevaldkondlikke oskusi.
Korraldus: aktiivõppe päevad toimuvad vähemaks kaks korda õppeaastas.
Õppeperioodi alguse kogunemine
Eesmärk: õpilased on kaasatud ja informeeritud üldtööplaani rakendamisse, neile on antud tagasiside õpilaste ja õpetajate saavutustest erinevatelt võistlustelt jms.
Korraldus: oma kooli tunde tekitamine, informatsiooni vahendamine, õpilaste tunnustamine, kes on saavutanud auhinnalisi kohti koolis või väljaspool kooli (olümpiaadid, võistlused, näitused jms).
Rahvakalendri tähtpäevad
Eesmärk: õpilased on teadlikud meie rahvakommetest.
Korraldus: toimub vanade rahvakommete õpetamine ja tutvustamine õpilastele. Abiks on praktilised tegevused läbi viktoriinide, mängude ja kommete, lõimumine eesti keele, ajaloo, kehalise kasvatuse, loodus-, muusika- ja kunstiõpetusega.
Matemaatikaalased võistlused
Eesmärk: õpilased oskavad kasutada matemaatikatundides õpitut.
Rahvusvaheline matemaatikavõistlus „Känguru”
Korraldus: võistlus toimub II trimestri lõpul. Matemaatikaolümpiaadi koolivoorud toimuvad jaanuaris.
Võimlemispidu
Eesmärk: läbi ühistegevuse õpilase võimekuse esiletoomine ja oskuste arendamine. Areneb õpilase kohanemisevõime, koostööoskus, empaatia, tahte omadused, eneseväljendusoskus ning distsipliin.
Korraldus: võistlus toimub III õppeperioodil, kooli tunde tekitamine, informatsiooni vahendamine, õpilaste tunnustamine. Ürituse korraldusega on seotud gümnaasiumi õpilased. Võimlemispidu üks suurüritustest, oma oskust näitavad kõikidest kooliastmetest tüdrukud ja poisid.
Üldpädevused, lõiming: kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Kunstipädevus - leida erinevates spordiliikumises ilu, leida uusi loomingulisi lähenemisi, märgata ilu liikumises ja enda ümber.
Klassidevaheline korvpallivõistlus
Eesmärk: läbi ühistegevuse õpilase võimekuse esiletoomine ja oskuste arendamine. Areneb õpilase kohanemisevõime, koostööoskus, empaatia, tahte omadused, eneseväljendusoskus ning distsipliin.
Korraldus: võistlus toimub IV või V õppeperioodil mitmel erineval päeval ja lõppeb „Tähtede mänguga“, kus selgitatakse välja parimad. Korvpallivõistlus on üritus, kus oma oskusi näitavad kõikidest kooliastmetest tüdrukud ja poisid, oma kooli tunde tekitamine, informatsiooni vahendamine, õpilaste tunnustamine.
Üldpädevused, lõiming: kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega. Sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab kujunemist kõlbeliseks isiksuseks. Matemaatikaalane pädevus - sümbolid, meetodid, aeg, korduste arv, ruum, tulemuste võrdlemine, analüüs.