ÜLDSÄTTED
1. Üldsätted
1.1. Keila Kooli gümnaasiumi õpilase hindamise, sellest teavitamise, hinnete ja hinnangute vaidlustamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord (edaspidi Kord) lähtub Eesti Vabariigi haridusseadusest, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, Gümnaasiumi riiklikust õppekavast, kodukorrast ja põhimäärusest.
2. Hindamise alused
2.1. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavaga kehtestatud nõutavatest teadmistest ja oskustest. Individuaalse õppekava alusel õppival õpilasel arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
2.2. Õpilase käitumise hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kodukorra nõuetest.
3. Hindamise eesmärk
3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on
3.1.1. toetada õpilase arengut;
3.1.2. anda tagasisidet kooli juhtkonnale, õpetajale, õpilasele ja tema vanemale või eestkostjale (edaspidi vanem) õpilase õpiedukusest;
3.1.3. suunata õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3.1.4. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
3.1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
3.1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks, otsuse tegemiseks kursuse läbimise ning gümnaasiumi lõpetamise kohta;
3.2. Sama, mis 3.1.5.Käitumise hindamise eesmärk on
3.2.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kooli kodukorra nõudeid;
3.2.2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õpiülesandeid;
3.2.3. motiveerida kasutama olukorrale vastavaid suhtlusviise.
4. Hindamisest teavitamine
4.1. Kooli ja kodu vaheliseks esmaseks kontaktisikuks on klassijuhataja.
4.2. Kooli hindamiskorda tutvustatakse õpilasele kooliaasta alguses klassijuhatajatunnis ja lapsevanemale lastevanemate koosolekul. Juhul kui hindamiskorda muudetakse, tutvustatakse olulisemaid muutusi lastevanemate üldkoosolekul.
4.3. Kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, hindamise korraldus (nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aeg ja vorm) ja planeeritavad kontrolltööd, üritused, vajalikud õppevahendid tehakse gümnaasiumiõpilastele teatavaks kursuse algul. Õpetaja juhindub kehtestatud nõudmistest kogu kursuse jooksul.
4.4. Kontrolltöö koos töö teemaga märgitakse e-päevikusse hiljemalt nädal enne selle toimumist.
4.5. Õpilasel ja vanemal on õigus saada teavet õpilase õpitulemuste ja käitumise kohta e-päevikust, klassijuhatajalt ja aineõpetajatelt. Hinded märgib aineõpetaja e-päevikusse üldjuhul 5 koolipäeva jooksul peale hinde saamist tunnis. Kiitused ja märkused sisestatakse samal päeval.
4.6. E-päevikus on lapsevanemal kohustus järjepidevalt jälgida lapse hindeid. Juhul, kui lapsevanemal puudub võimalus e-päevikut kasutada, informeerib lapsevanem sellest klassijuhatajat ja koos lepitakse kokku teine võimalus õpilase hinnete teavitamiseks (väljatrükk e-päevikust vms).
4.7. Gümnaasiumis antakse klassitunnistus õppeaasta lõpus (juunis). Tunnistusele kantakse kõikide antud õppeaastal läbitud kursuste ja üleminekueksamite hinded.
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
5. Hindamise korraldus
5.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
5.2. Kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate ulatuslike tööde (edaspidi kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajate ja õpilastega nii, et klassil ei oleks ühes õppepäevas rohkem kui üks kontrolltöö ja ühes õppenädalas rohkem kui kolm kontrolltööd.
5.3. Kontrolltööde toimumist kajastatakse e-päeviku kontrolltööde plaanis hiljemalt üks nädal enne töö toimumist. Õpetaja, kes esimesena fikseeris e-päevikus oma õppeaines kontrolltöö, saab õiguse selle läbiviimiseks.
5.4. Kui töö sooritajate tulemustest on 50% ja enam mitterahuldavaid hindeid, siis loetakse töö luhtunuks, korratakse õppematerjali ja korraldatakse uus töö ning luhtunud töö hinded asendatakse e-päevikus uue töö hinnetega.
5.4.1. Luhtunuks ei loeta kokkulepitud tähtajaks õpilaste poolt sooritamata kodutöid ja ülesandeid, sh kodust lugemist jms.
5.5. Kui õpilane kasutab töö sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, hinnatakse vastav suuline vastus, kirjalik või praktiline töö, praktiline tegevus või selle tulemus hindega «1».
5.6. Rakendatava kujundava hindamise kaudu saavad õpilane ja lapsevanem õppetegevuse vältel õpetajatelt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata, tõsta õpimotivatsiooni ning parandada õpitulemusi. Kirjalikku tagasisidet annab õpetaja kirjalike tööde juurde ning e-päeviku kaudu.
6. Hinded viiepallisüsteemis
6.1. Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis või mittediferentseeruvalt (arvestatud/ mittearvestatud).
6.1.1. Hindega «5» hinnatakse suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see vastab täiel määral õppekava nõuetele (90–100%).
6.1.2. Hindega «4» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75–89%).
6.1.3. Hindega «3» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab üldiselt õppekava nõuetele, kuid esineb puudusi ja vigu ( 50–74%).
6.1.4. Hindega «2» hinnatakse õpitulemust, kui see vastab osaliselt õppekava nõuetele, esineb olulisi puudusi ja vigu ( 20–49% ).
6.1.5. Hindega «1» hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele (0–19%).
6.2. Õpetajal on õigus kasutada hinnete puhul märke "+" ja "-". Kokkuvõtvate hinnete (kursuse- ja kooliastmehinnete) puhul neid ei kasutata. Kokkuvõtvaid hindeid hinnatakse diferentseeruvalt 5-palli süsteemis.
6.3 Hindega «A» hinnatakse õpitulemus, kui see vastab õppekava nõuetele (50-100%).
6.4 Hindega «MA» hinnatakse õpitulemus, kui see ei vasta õppekava nõuetele (0-50%).
6.5. Positiivseteks hinneteks loetakse hindeid „3“, „4“ ja „5“.
6.6. Mitterahuldavateks hinneteks loetakse hindeid „1“ ja „2“.
7. Individuaalse õppekava rakendamine
7.1. Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kelle eriline andekus ja/ või õpi-ja käitumisraskused, terviserikked, puuded ja pikemaajaline õpikeskkonnast eemalviibimine põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal, samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel.
7.2. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava alusel, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas sõlmitud kokkuleppele. Individuaalse õppekava alusel õppiva õpilase tunnistusele vastavat märget ei tehta.
8. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord.
8.1. Õpilasel on õigus mitterahuldavaid hindeid järele vastata.
8.2. Õpilasele antakse võimalus mitterahuldavat kontrolltöö hinnet parandada. Järeltöö tuleb sooritada 10 koolipäeva jooksul koolituleku päevast alates (oluliselt pikemate puudumiste puhul võib kokkuleppel klassijuhatajaga anda järeltöö sooritamiseks ka pikema aja).
8.2.1. Teiste mitterahuldavate hinnete parandamise võimalus antakse igale õpilasele, kel ei ole põhjuseta puudumisi vastavat teemat käsitlevate tundide vältel, kes on täitnud kõik õpitulemuste saavutamiseks vajalikud ülesanded ja kes on vastu võtnud kooli poolt pakutava õpiabi (nt konsultatsioonid).
8.3. Kui kontrolltöö jääb tegemata, siis märgib aineõpetaja hinde taga olevasse kommentaari lahtrisse kontrolltöö järeltöö tegemise võimaliku aja ning juhib sellele kommentaarile tähelepanu lülitades sisse „tähelepanu!“ nupu (markeeri tund või hinne). Nimetatud kommentaar ja tähelepanu asendatakse järeltöö hindega. Kui tegemata tööd ei sooritata õpetajaga kokkulepitud aja jooksul või hiljemalt punktis 8.2. nimetatud aja jooksul, siis hinnatakse seda hindega „1“.
8.4. Õpilasel on õigus saada konsultatsiooni ja teha järeltöid väljaspool tema õppetundide aega.
8.5. Järeltöö hinne kantakse töö hindega samasse päeviku ruutu kaldjoone ("/") järele.
9. Üleminekueksamid
9.1. 10. klassi õpilastele korraldab kool õppeaasta lõpul üleminekueksami. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord sätestatakse juhendis „Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord".
9.2. 10. klassi üleminekueksami hinne võrdsustatakse valitud eksamiaine kursusehindega ning seda arvestatakse kooliastmehinde väljapanekul. Üleminekueksami järeleksamit saavad õpilased sooritada täiendava õppetöö ajal. Positiivse soorituse korral loetakse kehtivaks järeleksami hinne.
10. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted gümnaasiumis
10.1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine kursuse- või kooliastmehinne.
10.2. 10.–12. klassis hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursusehindega, mis pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel.
10.3. Kursus on 35 õppetundi ühe õppeaine raames.
10.4. Valikkursuste kokkuvõtva hindena võib kasutada hinnanguid „arvestatud", e-päevikus tähis „A", ja „mittearvestatud", e-päevikus tähis „MA".
10.5. Positiivse kursusehinde saamiseks peab õpilane 35-tunnise kursuse korral osalema vähemalt 20 tundi õppetöös. Kui ühest kursusest on puudutud rohkem kui 15 tundi (hoolimata puudumise põhjustest), siis tuleb õpilasel sooritada arvestustöö vastava kursuse ainekavas nõutud teadmiste ja oskuste kohta.
10.6. Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab kooli õppekavavälist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.
10.7. Kokkuvõtva hindamise täpsustatud põhimõtted võib aineõpetaja määratleda vastava kursuse töökavas, lähtudes käesolevast korrast, arvestades õppeaine spetsiifikat ja järgides põhimõtet, et kokkuvõttev hinne ei ole aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtva hindamise põhimõtteid selgitatakse õpilastele kursuse esimeses tunnis.
10.8. Riigieksami ainetes pannakse kooliastme hinne välja hiljemalt 3 koolipäeva enne riigieksami toimumist. Ülejäänutes õppeainetes pannakse kooliastme hinne välja hiljemalt aprillikuu lõpuks.
10.9. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö sooritamist. Kooliastmehinde väljapanekul arvestatakse täiendavale õppetööle jäänud kursuse parandatud kursusehinnet.
10.10. Gümnaasium loetakse lõpetatuks, kui kõik kursusehinded, üleminekueksamite ja koolieksamite hinded on positiivsed. Peale riigieksamite tulemuslikku sooritamist väljastab kool lõputunnistuse gümnaasiumi lõpetamise kohta.
10.11. Gümnaasiumi lõputunnistus väljastatakse õpilasele
10.11.1. kelle kursuste hinded positiivsed või arvestatud;
10.11.2. kes on sooritanud positiivse tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid;
10.11.3. kes on sooritanud positiivsele tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
10.11.4. kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.
11. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine
11.1. Kui gümnaasiumiastme õpilane ei ole oma mitterahuldavat kursusehinnet järele vastanud sellele järgnenud kursuse jooksul (ühe kursusega õppeaastas või viimase kursuse puhul täiendava õppetöö jooksul), siis võidakse arvata õpilane kooli nimekirjast välja.
11.2. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu kuni kahe nädala jooksul.
11.3. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Õpilase üleviimine järgmisse klassi otsustatakse õppenõukogus.
11.4. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
12. Gümnaasiumi õpilane võidakse arvata koolist välja juhul kui ta
12.1. ei ole eelmise kursuse mitterahuldavat kursusehinnet likvideerinud järgmise kursuse jooksul (õppeaastas ühe kursusega õppeaines või viimase kursuse hinde puhul täiendava õppetöö jooksul);
12.2. on täiendava õppetöö sooritanud mitterahuldavalt;
12.3. on ühel kursusel saanud käitumishindeks mitterahuldava.
12.4. Kui 12. klassi õpilane ei täida gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, arvatakse ta kooli õpilasnimekirjast välja enne õppeaasta lõppu.
13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine
13.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
13.2. Gümnaasiumiõpilase järgmisse klassi üleviimiseks peavad kõikide õppeaasta jooksul läbitud kursuste, üleminekueksamite ja uurimistöö hinded olema positiivsed.
14. Käitumise hindamise põhimõtted
14.1. Käitumise hindamisel lähtutakse õpilase isiksusest, tema omapära arvestavalt, tuginedes edusammude tunnustamisele. Õpilase käitumist hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ning teiste pedagoogidega. Lõplik otsustaja hinde väljapanekul on klassijuhataja.
14.2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
14.3. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“ järgnevalt:
14.3.1. käitumishindega „eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes täidab alati kooli kodukorda ja kõiki reegleid. Talle on üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine ja kooli kodukorra täitmine harjumuspärane. Ta käitub kõikides ainetundides eeskujulikult, väldib häirivat käitumist, ei häiri tunnikorda, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid, käitub nii õpetajate, kaasõpilaste kui ka teiste koolitöötajatega sõbralikult, lugupidavalt, abivalmilt. Ta on viisakas, heatahtlik ja salliv kaasõpilaste ja koolitöötajatega, täidab endale võetud kohustusi. E-päevikus on enamiku aineõpetajate (minimaalselt 90%) hinnang tema käitumisele „eeskujulik“. Lisaks ta ei hiline ega puudu põhjuseta;
14.3.2. käitumishindega „hea" hinnatakse õpilast, kes täidab kooli kodukorda. Ta käitub ainetundides hästi, mõnikord vajab õpetajapoolset meelde tuletamist, ei kasuta õpetaja loata multimeediavahendeid. Ta on viisakas õpetajatega, kuid esineb üksikuid suhtlemisprobleeme kaasõpilastega, võimalusel väldib kohustusi ja esineb teistega mittearvestamist. Üle poole õpetajate hinnang tema käitumisele on „hea“, esineb üksikuid märkusi poolaasta jooksul, põhjuseta puudumisi ei ole ning maksimaalselt 1–2 hilinemist poolaastas;
14.3.3. käitumishindega „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes eksib sageli kooli kodukorra vastu. Esineb tunnikorra rikkumisi: segab tundi, vajab pidevat keelamist ja tuleb ette õpetaja loata multimeediavahendite kasutamist. Tal esineb konflikte kaasõpilaste ja kooli töötajatega, puudub koostöövalmidus. Õpilane väldib kohustusi ning ei täida kõiki lubadusi. Rohkem kui pooled aineõpetajad on andnud tema käitumisele hinnangu „rahuldav“ või „heade“ ja „eeskujulike“ hinnangute kõrval on üks „mitterahuldav“ hinnang. Õpilasel on poolaasta jooksul märkusi, maksimaalselt 3–5 hilinemist ja 8 või enam õppetundi põhjuseta puudumist;
14.3.4. käitumishindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kellel esineb järjepidevaid rikkumisi kooli kodukorras kehtestatud reeglite vastu, kes on tunnist korduvalt eemaldatud, ei allu tunnikorrale ja kasutab korduvalt õpetaja loata multimeediavahendeid. Tal on esinenud kaasõpilaste kiusamist, vägivalda. Ta ei allu õpetajate ja teiste kooli töötajate korraldustele, esineb korduvaid konflikte. Õpilasel on poolaasta jooksul märkusi ja põhjuseta puudumisi 20 tundi või rohkem. Õpilase käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
14.4. Iga kümme hilinemist on võrdne ühe põhjuseta puudumisega.
14.5. Gümnaasiumiõpilane, kes on saanud käitumishindeks mitterahuldava, võidakse õpilasnimekirjast välja arvata.
14.6. Gümnaasiumi kooliastme käitumishinde esitab õppenõukogule kinnitamiseks klassijuhataja.
15. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
15.1. Õpilasel või vanemal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjaliku taotluse koos põhjendustega. Taotlus sisaldab aadressi või e-maili, kuhu vastus saadetakse.
15.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Vaidlustamise protsess sisaldab üldjuhul ka vestlust vaide esitajaga.