Õpilasuurimuse või praktilise töö koostamine ja esitamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt, arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Õpilasuurimuse ja praktilise töö koostamine toimub üldjuhul 11. klassis.
Õpilased valivad 10. klassi teises pooles õpetajate poolt väljapakutud teemade hulgast endale sobivaima teema. Õpetaja, kes vastava teema on välja pakkunud, on õpilase individuaalseks juhendajaks. Esimesed kohtumised õpilase ja juhendaja vahel toimuvad 10. klassi lõpus.
5.1 Õpilasuurimus
Õpilasuurimus vastab teadustööle esitatavatele nõuetele. Õpilasuurimuse kui ühe õppeotstarbelise kirjaliku töö koostamine ja vormistamine (sh viitamine) on reguleeritud dokumendis „Õppeotstarbelised tööd Keila Koolis“.
Õpilasuurimus sisaldab minimaalselt 7 täislehekülge teoreetilisi lähtekohti, mis koosneb minimaalselt 10 allikast, millest üldjuhul vähemalt üks on trükis (raamat) ning üks on võõrkeelne allikas.
Õpilasuurimusena koostatud empiiriline töö sisaldab lisaks teoreetilistele lähtekohtadele ka 7 täislehekülge empiirilist osa (sh selle kirjeldus, analüüs).
Empiiriline osa võib olla läbi viidud küsitlusena, intervjuuna, vaatlusena, katsena, eksperimendina vmt.
Õpilasuurimus esitatakse PDF-vormingud juhendajale ning gümnaasiumi õppealajuhatajale enne aprilli koolivaheaega. Õpilasuurimust hindab esmalt juhendaja ning õppeaasta lõpus vaatab õpilasuurimuse üle ka direktori kinnitatud kaitsmiskomisjon.
5.2 Praktiline töö
Praktiline töö soodustab õpilase algatusvõimet, arendab loovust ja suunab koostööle. Praktiline töö tehakse kas individuaalselt või meeskonnatööna (iga õpilase panus tuleb protsessi kirjelduses selgelt välja tuua).
Praktiline töö on juhendatud protsess (projekt). Praktilise töö kolm etappi on järgmised:
1) ettevalmistus – idee, taustainfo kogumine, tööplaani koostamine (protsess jagatakse alaülesanneteks, mille täitmiseks määratakse kindel tähtaeg ja teostaja), vajadusel meeskonna loomine, rahastamiseks vajalike dokumentide vormistamine jne;
2) praktilise töö teostamine – toimub kavandatud plaani alusel;
3) praktilise tööga seotud teoreetilise osa vormistamine – praktilise tööga seotud referatiivse osa kirjutamine, protsessi detailne kirjeldus, töö teostamise analüüs, hinnang lõpptulemusele; praktilise töö kajastus, näiteks DVD, film, portfoolio, ajalehe artikkel.
Praktiline töö võib olla
· loominguline töö – etenduse lavastamine, kontserdikava/aktuse ettevalmistamine ja selle esitamine, filmi, heliplaadi, kirjandus- või kunstiteose loomine, mõne ürituse kodulehe loomine;
· üritus – konverentsi, kontserdi, näituse, õppekäigu, spordivõistluse, temaatilise ürituse tegemine noorematele õpilastele vm korraldamine;
· õppematerjalid – olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine, õppevahendite valmistamine (näiteks reaalainetes mudelite komplekt, geomeetrilised kujundid jne, tabelid ja skeemid õppematerjali näitlikustamiseks), veebipõhise õppekeskkonna loomine, veebipõhiste ülesannete kogumik); õppematerjali katsetatakse ettenähtud klassi või õppegrupi juures ja õppematerjali kasutamist analüüsitakse;
· õpilasfirma – toote või teenuse idee, äriplaani koostamine, õpilasfirma loomine, õpilasfirma tegutsemine ja juhtimine, toote müük või teenuse osutamine, raamatupidamine, reklaam
Praktiline töö sisaldab minimaalselt 7 täislehekülge teoreetilisi lähtekohti, mis koosneb minimaalselt 10 allikast, millest üldjuhul vähemalt üks on trükis (raamat) ning üks on võõrkeelne allikas. Samuti sisaldab praktiline töö 5 täislehekülge analüüsi (v.a. õpilasfirma).
Nagu õpilasuurimus nii on ka praktilisel tööl sissejuhatus, teoreetiline osa, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Empiirilise osa asemel on tööprotsessi kirjeldus ja analüüs, tööprotsessiks vajalike vahendite kirjeldus, tööprotsessis esile kerkinud probleemid ja nende lahendused. Praktilise töö puhul kehtivad ka uurimistööle kehtestatud vormistus- ja viitamisnõuded.
11. klassi alguses on võimalik õpilasel valida õpilasuurimuse asemel õpilasfirma. Selleks peab olema õpilasfirma idee ning õpilasfirma suurus on 3-5 õpilast. Õpilasfirmat teha soovivad õpilased saadava lühikese (umbes 10–15-lauselise) ülevaate oma ideest gümnaasiumi õppealajuhatajale.
Hiljemalt septembri lõpus toimub õpilasfirmat soovivate õpilaste ning õpilasfirmade juhendajatega koos ümarlaud, kus kõik õpilasfirmat teha soovivad grupid saavad oma ideed tutvustada. Selle tulemusena selgub, kes saavad võimaluse teha õpilasfirmat ning kes on juhendajad.
Õpilasfirma liikmed ei ole kohustatud tegema eraldi õpilasuurimust. Õpilasfirma on tehtav kui praktiline töö.
Õpilasfirma teeb iga kuu kaks korda koosolekuid, mida tuleb protokollida. Korra kuus annab juhendajale ülevaate rahalisest seisust, osaleda tuleb minimaalselt neljal laadal ning vähemalt ühel Junior Achievement Eesti korraldatud koolitusel. Õppeaasta lõpus tuleb esitada põhjalik aruanne, mis sisaldab koosolekute protokolle, laatadel osalemise tõestust, äriplaani, majandusaasta aruannet ning põhjalikku aruannet iga liikme panusest firmas. Õpilasfirma tuleb ametlikult Junior Achievement Eestis registreerida ja lõpetada.
5.3 Hindamine
Õpilasuurimust ja praktilise tööna loomingulist tööd, üritust ja õppematerjali hindab juhendaja kategooriate alusel, lisades iga kategooria kohta vabas vormis selgituse.
· Õpilase aktiivsus (kontakt juhendajaga), maksimum 10 punkti.
· Õpilase initsiatiivikus (kokkusaamised toimusid õpilase initsiatiivil), maksimum 10 punkti.
· Tähtaegadest kinnipidamine (õpilane esitas alati lubatud ajaks töö), maksimum 10 punkti.
· Ettepanekutega arvestamine (õpilane arvestas kõigi juhendaja tehtud ettepanekutega), maksimum 5 punkti.
· Planeerimine (õppeaasta tööd olid eesmärgistatud ja kohtumistele tulles ettevalmistatud), maksimum 10 punkti.
· Üldine vormistus (sh struktuur, sisukord, liigendus, illustratsioonid jne), maksimum 5 punkti.
· Sisu teooria osas (sh eneseväljendus, peatükkide selgus ja liigendus jne), maksimum 20 punkti.
· Sisu empiirilises osas (sh empiirika või praktilise osa kirjeldus, konkreetsus ja analüüs jne), maksimum 20 punkti.
· Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad ja viitamine, maksimum 10 punkti.
Õpilasuurimuse juhendaja hinnang eelpool nimetatud kategooriate lõikes on sisendiks uurimistöö kaitsmise komisjonile, kes vaatleb õpilasuurimust kui tulemust ning keskendub õpilasuurimuse hindamisel järgnevale:
· Töö vormistus
· Teoreetilise osa sisu
· Empiirilise osa sisu
· Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikad ja viitamine
· Esitlus ja töö kaitsmine
Õpilasfirmat hindab juhendaja eelpool nimetatud põhjaliku aruande põhjal. Õppeaasta lõpus on kõikide õpilasfirmade ettekanded õppeaasta jooksul tehtud töödest ja tegemistest, mis koostatakse kogu protsessi kajastava põhjaliku aruande alusel. Ettekannete tulemusena hindab õpilasfirma igat liiget komisjon, kuhu kuuluvad kõik käesoleva õppeaasta õpilasfirmade juhendajad ning õppealajuhataja.
Õpilasuurimuse või praktilise töö individuaalne juhendaja loob vastava e-päeviku, kuhu lisab enda juhendatava(d) õpilase(d).